Siin on siis valik hetkedest, mida me suvel tegime - mina ikka ja alati naeratav, kui ma olen Gulliveri seljas. See on nagu kohalik nali Pollil, et niikui ma istun sinna selga ma kohe särama hakkan. Noh, minu arvates see pole päris tõsi - tean seda õetütre küsimusest, kui me nendega esimest korda Pollile jõudsime ja ma boksis eemalt oma hobust nägin: "Mis sa särad?". Nii et, ei ole vaja sinna selga ronidagi, ma hakkan kohe laialt naeratama kui ma teda eemalt näen. Ega ma esimese hooga ei osanudki tüdrukule vastata ja vaatasin teda tumma näoga, siis alles taipasin vastata, et ma olengi selline kogu aeg kui ma oma hobuse juures olen. Olen avastanud ka, et stressirohkes olukorras on hea kui mul juhtub arvuti kaasas olema - tema pildi vaatamine rahustab mind ;) . Esimene pilt siit on hea näide sellest, kuidas ma hinges olen kõige õnnelikum - seelikuga ja paljajalu koos hobusega. Taustaks lõputud rohuväljad ja kuskil kaugemal ka jõesäng kus kasvab mõni põõsas. Suve jooksul õnnestus meelitada nii mõnigi sõber ja pereliige mu hobuga tutvuma. Ja isegi, kui just Gulliveri proovida ei saanud, siis Manni selga sai ikka.
Ma armastan seda hobust ja ma soovin, et tal oleks veel 20 aastat eluiga... Kui ma teda nädal aega ei näe, siis ma hakkan unes nägema, kuidas ma muudkui ratsutan ja ratsutan või muidu tegelen temaga.... Vot selline sõprus on meil siis välja kujunenud selle seitsme kuu jooksul, mis ta Pollil on olnud. Muideks - meil saab peagi Gulliveriga aasta tuttavaks saamisest täis. Täpset kuupäeva pean Raili käest küsima. Tema vast mäletab mis umbes ajal ma esimest korda Ruilasse trenni sattusin :) . Eks siis peab viima talle head paremat ja ise kah väikse koogi seal kõrval sööma. Kukkumiste eest on teist niikuinii oma 6 km võlgu (mitte Gulliveri pärast, ikka see kreisi donki). Gulliveri eest, vist kaks kooki? Või oli see kolm? Ahh igatahes nautige pilte. Mina mõlgutan aga mõtteid selles suunas, et mida Gulliver arvaks shampuse korgi paugust?
4 kommentaari:
need pildid tegid kohe südame soojaks kui hea kodu endale Gulliver on saanud :) Ma uskusin Kadi, et kui sa Ruilas käisid, siis millegi pärast sa kiindud Gulliveri, te olite koos nii ägedad :D Ja sa oled kõige parem omanik talle (: Gulliver ja Kadi rokivad !
Tore kui endiselt rokivad. Kuigi ma ei tea, et mismoodi mina temaga koos kuidagi teistmoodi olin kui teised.Tal käisid seal oma miljon inimest vist seljast läbi ja ta oli Ruilas ju igati popp poiss.
Paljude arvates muidugi ka parasjagu pujään. Seda viimast on ta siiani aga mulle temas see meeldima hakkaski - tal on iseloomu ja ta mõtleb enne, kui midagi teeb. Nagu minugi peas näib tal ajusopis alati terendavat iga asja peale kõigepealt küsimus - "Miks?" või "Aga mispärast?" Kui ta on sellele vastuse saanud siis võib edasi tegutseda. Muidugi, see vastus peab teda rahuldama, et minna sinna poole kuhu teda palutakse. "Sest mina ütlen nii ja mina tahan nii" ei näi tema jaoks olevat ammendavad vastused.
Gulliver oligi raske mõistatus ja ta ei olnud kerge usaldama, lihtsalt peale suruda, et sa pöörad sinna ja nii ongi oligi raske saada. Kõik toimis temaga vastupidiselt :) Ma loodan, et teil jääb hästi minema :D
Siis paistab, et ma olen teda õigesti mõistnud ;) .
Postita kommentaar