Pole pikka aega midagi kirjutanud. Olen peast jõulumaa korraldamine (vaata www.noh.ee) ja seetõttu on hobublogi natuke tahaplaanile jäänud.
Vahepeal käisime Gulliveriga maastikul. Tegi mulle jälle "nalja". Minu tähelepanu on palju hajuvam kui tema oma ja ta oskab seda nii hästi ära kasutada. Seni kuni ma olen tähelepanu ise, suudame enam-vähem normaalselt toimida. Ühel hetkel hakkasin ma tema "naljatamist" natuke pelgama ja siis me vahetasime Annaga ära. Sõitis nagu peab, mitte sammu ka ei teinud seda, mida polnud palutud.... Ühesõnaga, see viis mind sinnani, et mul on vaja õppida tasakaalu, väga kõvasti, väga palju jms vägaväga. Nii ma nüüd siis võtsingi meie crazy donkey Kelli ja harjutan temaga. Iga liigutus, mida see väike poni teeb tähendab tasakaalu harjutust. Esimene päev kelliga oli päris keerukas, tegi galoppi jälle kodu poole ja mina vajusin muidugi sinna kuhu vaja polnud, aga ei kukkunud. Lõpuks sai poni aru, et pole tark teha seda mis ta ise tahab, sest see tähendab rohkem tööd. Ühesõnaga, Kelliga saime me lõpuks kaubale ja see oli üleeile.
Eile käisin ma Teemantit vaatamas. Talli viisin halli hobuse, välja tõin musta - oli mõnua nautinud mudavanne. Kui me koplis tagasi olime, aitas Raili mind talle kõhuli selga no ütleme pooleks minutiks. Hobu ei teinud suurt midagi, näitas pahuruse märke, et temal head heina, mis maha pandud, süüa ei lasta. Aga ei perutamist ega muud sellist. Edasi tuli Railile klient ja siis me läksime kolmekesi ratsutama. Sadulaga kõik. Raili räägib mulle, et galopis ma võiks proovida vahepeal poolistakus sõita. Ma naersin ja ütlesin, et ta räägib, nagu ma teaks mis see on. Nojah, tegelikkus oli vähe teine - mu tasakaal on niivõrd palju paranenud, et ma tõepoolest suudan ka terve galopi aja seista sadulas rahulikult püsti ilma kuskile poole kõikumata, isegi käed sain vahepeal täitsa ilusasti paigale. Leevu muidugi lollitas minuga (ma ei tea, kas maailmas üldse on hobust, kes minuga ei lollitaks?), ei saanud ma temaga kokkuleppele esimene kolmveerand aega ei ühte ega teistpidi. Tal oli kogu aeg kiire. Peatused olid väga rasked. Aga ma sain eile ühest oma veast aru - Ruilas trennis oli võimatu kergendades mitte jaluseid kaotada. No ma ei saanud aru, kuidas saab sõita kannad all ja nii et jalused jääks alles. Põhjus väga lihtne - ma kergendasin liialt kõrgele ja sellega kadus tasakaal ka ära. Kehale tööd sain päris kõvasti. Nii et kui mu jalad olid eelmisel päeval Kelliga sõitmisest haiged (sadulata, aga te ei kujuta ette, KUI palju selline tegelane jalge vahel jalgu venitab), siis eile sain ma veel topelt. Maha tulin, siis ma lonkasin esialgu. Tänastest seljalihaste olukorrast ei maksa üldse rääkida...
Täna ei takistanud see mind muidugi kuidagi taas sõitma minemast. Olen otsustanud, et ma mõnda aega Gulliveri üldse ei puutu, las üllatub, kui ma ühel päeval jälle tema selga ronin. Andsin Gulliveri hoopis Annile sõita (kes minu arvamist mööda sõidab päris hästi), aga ka temaga suutis Gulliver võtta kasutusele oma süsteemi töö tegemise vältimiseks. Lõpuks nad vist ikka said kaubale, et jalad on käimiseks ja selleks tuleb jalga jala ette tõsta, mitte lohistamiseks mööda maad. Gulliver vaatas mind valmispaneku ajal täiesti siira hämminguga - kuhu sina lähed? Miks sa must välja ei tee, miks see võõras tädi siin toimetab? No ma siis andsin musi ta ninale ja läksin edasi.
Kelli oli täna väga leplik algusest peale. Seisis boksis kenasti paigal, võttis ilusti suulised. Mõtlesin, et ta on haige või midagi... No ta on samamoodi väga kange iseloomuga ja hakkab seetõttu mulle aina rohkem meeldima. Tegemist on noore poniga, kes õpib alles kuidas ja mis. Läksime temaga platsile, liikus väga kenasti, peatused olid ka enam-vähem käisime korra isegi august läbi ja kuna tal on pidevalt kiire (jube sahmerdaja on), siis sealt läks muidugi traaviga alla ja traaviga üles. Taaskord jäin ma selga :). Aga muidugi ei möödunud kogu trenn nii väga sujuvalt. Ühel hetkel otsustas poni, et tema tahab talli ja tema tahab seda galopis. Nojah... läksime ja täna olin mina selles suhtes osavam. Ei vajunud enam ette ära ja õnneks ta võttis talli poole jõudes ise hoo maha ja ma ei katapulteerunud ka. Tallis me natukene selgitasime suhteid, mõtlesin et kui ma nüüd maha tulen, siis ma ju premeerin teda, poni mõistis, et ei tule miskit siin seda mida ta lootis ja me kõndisime platsile tagasi. Väikesed traavitsüklid tegime ka, selliste pisikeste kaupa suudan ma täisa hästi seljas püsida, aga naer tuleb koledal kombel peale, sest tunne on nagu istuks õmblusmasina otsas... Sellised pikemad, tema poolt algatatud traavi minu poolest veel nii hästi ei lähe.
Aga jah, ta meeldib mulle ja mulle meeldib see, et ma iga kord temalt midagi õpin. Kuidas end ja teda paremini taskaalus hoida, kui ta keerab või mingi jõnksaka teeb. Gulliveri seljas on nii lihtne ette vajuda, aga Kelli seljas ma seda endale lubada ei saa, sest siis ma olen kohe üle kaela. Suu on tal hästi pehme-pehme ja ma püüan väga seda mitte ära sõita. Juhtimine on nii kerge, et tundub vahepeal lapsemänguna. Gulliveriga ma enam ei oska midagi peale hakata, nii ongi mul hea meel, kui keegi oskajam teda väheke vahepeal liigutab, sellal kui mina tasakaalu õpin. Gulliveri selga pean ma minema nii, et ma iga tema äravedamise katse peale ükskõik mis kiiruselt tasakaalu ja juhtimisvõimet ei kaotaks. Praegu on see suhteliselt võimatu, sest kui ta tõmblema hakkab, siis mul on enda seljas hoidmisega rohkem tegu ja tema juhtimisest vms ei tule enam midagi välja.
Loodan, et mul on töö kõrvalt võimalus homme jälle minna. Ma tegelikult tean, et mul on vahel ohutunne paigast ära, aga ma mõtlen, et kes ei riski, see shampust ei joo. Anna ikka ütleb, et ta mõnikord vaatab ja ei saa aru, kas mulle ei jõua kohale, mis võib juhtuda. No ma annan aru küll endale, aga ma ei mõtle sellele, sest muidu ma ei julgeks sinna selga üldse istuda, mitte ühelegi. Hetkel mulle tundubki poni ohutum (mida ta tegelikult ei ole), sest kukkumine pole nii kõrge. Gulliveri seljast suurel kiirusel lennata ei meelita mind kohe üldse... Mulle tegelt ei meeldi see tunne, et ma oma hobuga sõita kardan... üldse ei meeldi. Seega midagi tuli ette võtta ja muuta, et ma enam ei kardaks. Nii, et hetkel on Kelli...
Vahepeal käisime Gulliveriga maastikul. Tegi mulle jälle "nalja". Minu tähelepanu on palju hajuvam kui tema oma ja ta oskab seda nii hästi ära kasutada. Seni kuni ma olen tähelepanu ise, suudame enam-vähem normaalselt toimida. Ühel hetkel hakkasin ma tema "naljatamist" natuke pelgama ja siis me vahetasime Annaga ära. Sõitis nagu peab, mitte sammu ka ei teinud seda, mida polnud palutud.... Ühesõnaga, see viis mind sinnani, et mul on vaja õppida tasakaalu, väga kõvasti, väga palju jms vägaväga. Nii ma nüüd siis võtsingi meie crazy donkey Kelli ja harjutan temaga. Iga liigutus, mida see väike poni teeb tähendab tasakaalu harjutust. Esimene päev kelliga oli päris keerukas, tegi galoppi jälle kodu poole ja mina vajusin muidugi sinna kuhu vaja polnud, aga ei kukkunud. Lõpuks sai poni aru, et pole tark teha seda mis ta ise tahab, sest see tähendab rohkem tööd. Ühesõnaga, Kelliga saime me lõpuks kaubale ja see oli üleeile.
Eile käisin ma Teemantit vaatamas. Talli viisin halli hobuse, välja tõin musta - oli mõnua nautinud mudavanne. Kui me koplis tagasi olime, aitas Raili mind talle kõhuli selga no ütleme pooleks minutiks. Hobu ei teinud suurt midagi, näitas pahuruse märke, et temal head heina, mis maha pandud, süüa ei lasta. Aga ei perutamist ega muud sellist. Edasi tuli Railile klient ja siis me läksime kolmekesi ratsutama. Sadulaga kõik. Raili räägib mulle, et galopis ma võiks proovida vahepeal poolistakus sõita. Ma naersin ja ütlesin, et ta räägib, nagu ma teaks mis see on. Nojah, tegelikkus oli vähe teine - mu tasakaal on niivõrd palju paranenud, et ma tõepoolest suudan ka terve galopi aja seista sadulas rahulikult püsti ilma kuskile poole kõikumata, isegi käed sain vahepeal täitsa ilusasti paigale. Leevu muidugi lollitas minuga (ma ei tea, kas maailmas üldse on hobust, kes minuga ei lollitaks?), ei saanud ma temaga kokkuleppele esimene kolmveerand aega ei ühte ega teistpidi. Tal oli kogu aeg kiire. Peatused olid väga rasked. Aga ma sain eile ühest oma veast aru - Ruilas trennis oli võimatu kergendades mitte jaluseid kaotada. No ma ei saanud aru, kuidas saab sõita kannad all ja nii et jalused jääks alles. Põhjus väga lihtne - ma kergendasin liialt kõrgele ja sellega kadus tasakaal ka ära. Kehale tööd sain päris kõvasti. Nii et kui mu jalad olid eelmisel päeval Kelliga sõitmisest haiged (sadulata, aga te ei kujuta ette, KUI palju selline tegelane jalge vahel jalgu venitab), siis eile sain ma veel topelt. Maha tulin, siis ma lonkasin esialgu. Tänastest seljalihaste olukorrast ei maksa üldse rääkida...
Täna ei takistanud see mind muidugi kuidagi taas sõitma minemast. Olen otsustanud, et ma mõnda aega Gulliveri üldse ei puutu, las üllatub, kui ma ühel päeval jälle tema selga ronin. Andsin Gulliveri hoopis Annile sõita (kes minu arvamist mööda sõidab päris hästi), aga ka temaga suutis Gulliver võtta kasutusele oma süsteemi töö tegemise vältimiseks. Lõpuks nad vist ikka said kaubale, et jalad on käimiseks ja selleks tuleb jalga jala ette tõsta, mitte lohistamiseks mööda maad. Gulliver vaatas mind valmispaneku ajal täiesti siira hämminguga - kuhu sina lähed? Miks sa must välja ei tee, miks see võõras tädi siin toimetab? No ma siis andsin musi ta ninale ja läksin edasi.
Kelli oli täna väga leplik algusest peale. Seisis boksis kenasti paigal, võttis ilusti suulised. Mõtlesin, et ta on haige või midagi... No ta on samamoodi väga kange iseloomuga ja hakkab seetõttu mulle aina rohkem meeldima. Tegemist on noore poniga, kes õpib alles kuidas ja mis. Läksime temaga platsile, liikus väga kenasti, peatused olid ka enam-vähem käisime korra isegi august läbi ja kuna tal on pidevalt kiire (jube sahmerdaja on), siis sealt läks muidugi traaviga alla ja traaviga üles. Taaskord jäin ma selga :). Aga muidugi ei möödunud kogu trenn nii väga sujuvalt. Ühel hetkel otsustas poni, et tema tahab talli ja tema tahab seda galopis. Nojah... läksime ja täna olin mina selles suhtes osavam. Ei vajunud enam ette ära ja õnneks ta võttis talli poole jõudes ise hoo maha ja ma ei katapulteerunud ka. Tallis me natukene selgitasime suhteid, mõtlesin et kui ma nüüd maha tulen, siis ma ju premeerin teda, poni mõistis, et ei tule miskit siin seda mida ta lootis ja me kõndisime platsile tagasi. Väikesed traavitsüklid tegime ka, selliste pisikeste kaupa suudan ma täisa hästi seljas püsida, aga naer tuleb koledal kombel peale, sest tunne on nagu istuks õmblusmasina otsas... Sellised pikemad, tema poolt algatatud traavi minu poolest veel nii hästi ei lähe.
Aga jah, ta meeldib mulle ja mulle meeldib see, et ma iga kord temalt midagi õpin. Kuidas end ja teda paremini taskaalus hoida, kui ta keerab või mingi jõnksaka teeb. Gulliveri seljas on nii lihtne ette vajuda, aga Kelli seljas ma seda endale lubada ei saa, sest siis ma olen kohe üle kaela. Suu on tal hästi pehme-pehme ja ma püüan väga seda mitte ära sõita. Juhtimine on nii kerge, et tundub vahepeal lapsemänguna. Gulliveriga ma enam ei oska midagi peale hakata, nii ongi mul hea meel, kui keegi oskajam teda väheke vahepeal liigutab, sellal kui mina tasakaalu õpin. Gulliveri selga pean ma minema nii, et ma iga tema äravedamise katse peale ükskõik mis kiiruselt tasakaalu ja juhtimisvõimet ei kaotaks. Praegu on see suhteliselt võimatu, sest kui ta tõmblema hakkab, siis mul on enda seljas hoidmisega rohkem tegu ja tema juhtimisest vms ei tule enam midagi välja.
Loodan, et mul on töö kõrvalt võimalus homme jälle minna. Ma tegelikult tean, et mul on vahel ohutunne paigast ära, aga ma mõtlen, et kes ei riski, see shampust ei joo. Anna ikka ütleb, et ta mõnikord vaatab ja ei saa aru, kas mulle ei jõua kohale, mis võib juhtuda. No ma annan aru küll endale, aga ma ei mõtle sellele, sest muidu ma ei julgeks sinna selga üldse istuda, mitte ühelegi. Hetkel mulle tundubki poni ohutum (mida ta tegelikult ei ole), sest kukkumine pole nii kõrge. Gulliveri seljast suurel kiirusel lennata ei meelita mind kohe üldse... Mulle tegelt ei meeldi see tunne, et ma oma hobuga sõita kardan... üldse ei meeldi. Seega midagi tuli ette võtta ja muuta, et ma enam ei kardaks. Nii, et hetkel on Kelli...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar