Koerte hierarhia 3/3

Koerad on erineva loomuga. Mõned ärrituvad, ui nad satuvad kokku teiste koertega. Mõnede kannatlikkus on väikse, teised aga lepiva rahulikult millega iganes. Väga pealetükkivad ja teisest küljest väga leplikud isendid torkavad teiste hulgast küll silma, kuid ähvarduste ja rünnakute hulk või nende suunamine teatud isendu vastu ei selgita koerte suhete kohta õiguoolest midagi usaldusväärset ega üheselt mõistetavat.

Lõppude lõpuks võib kõige tigedamalt või järeleandmatult mõnda asja endale tahta - ja selle ka saada- pere koertest see, kelle jaoks soovitud asi on hetkel kõige suurema tätsusega. Kuigi koerte hulgas võib mõjuda domineerivamana mõni teine koer, ei vaimustu ta sugugi mitte alati tülitsemisest, kui tüliobjekt ei paku talle huvi. Koerte urisemist, alistumise märke ja ülbeid vaidlusi jälgiv uurija võib ebaselgeks jääva hierarhia asemel saada pere koerte ja nende suhete kohta muud tähtsat informatsiooni: millised on koerad isiksutena? Kes ärritub kergesti, kes mitte? Milliseis asju peab koer aitsimse vääriliseks lausa nii palju, et on valmis nende eest võitlema? Kes koertest jaksab sihikindlalt ja aeglaselt soovitud suunas liikuda? Kas keegi proovib selle endale haarata hoolimata teiste protestidest ja olukorra lootusetusest?

Koeratõugude vahel on ilmsed erinevused selles osas, millistes olukordades nad tunnevad vajadust soovitud asjade eest võidelda või enda oma kaitsta. Erinevused tõugude vahel on siiski keskmised. Iga koer on isiksus, kelle käitumine võib tõu keskmisest erineda suurel määral.  Toit võib olla paljude isenditele elu ja surma küsimus, kuid mõned võistlevad hoopis inmese soosingu või magamiskohaks valitud esikunurga pärat, peletades teisi sealt eemale.

Asjatute tülide vältimine

Tüüpiline koerte tülide situatsioon: kui kaks koera märkavad samal ajal objekti, mida mõlemad soovivad, võivad nad proovida teist eemale peletada ja haarata objekti enda valdusse. Tegemist on tüüpilise ühekordse situatsiooniga, mille puhul agressiivsus on seotud just kõnealuse hetkega. Koerte teistele omavahelistele suhetele ei tarvitse sel olla mingit mõju ja koerte püsivamat hierarhiat pole sellistes kahevõitluste abil võimalik määratleda, oli siis tulemus milline tahes. Kõige agressiivsemalt käitunud koer alati isegi ei võida objekti endale. Järgmisel korral võivad osad vahetuda, eriti kui objekt on ühe isendi arvates huvitavam, kui teise arvates.

Sellistes olukordades esinev võistlemine ja agressiivsus, eriti kui see kordub samade lisendite vahel, on tegelikult märk selle kohta, et kõnealused isendid ei suuda moodustada püsivat rühmasisest järjestust või nö hierarhiat. Paljude kodustunud koerte puhul on olukord just selline, selles osas ei kuulu huntidele tüüpiline sotsiaalne käitumine nende geneetilise pärandi hulka. Kui hierarhia oleks juba väkha kujunenud, annaks üks koertest järele juba ene olukorra tekkimist ja agressiivsusest poleks mitte jälgegi.

Kuna sellised eemaletõrjumiskatsed ei tarvitse olla seotud pere või koerterühma teiste suhetega, siis on  on nende vältimiseks selge juhis: kui koerad tunduvad konkureerivat palli või keppide päras, ära viska neile enam midagi. Vähemalt juhul, kui nad mõlemad on kohal. Kui kontide pakkumine paneb koerad omavahel kisklema, tuleb neil lasta konte närida eri ruumides. Tee aga kindlaks, kas koertevahelise hõõrumise põhjuseks pole ajutise probleemi asemel pidev puudus mingist nende jaoks tähtsast asjast. Kui lugu on nii, siis likvideeri olukord - aseta koerte elupaikadesse mänguasju, keppe või palle nii palju, et igaühele jagu neid piisavalt, või paku koertele nii rohkesti konte, et nende pärast pole vaja jageleda.

Samalaadseid ajutisi tülisid võib tekkida ka inimese tähelepanu pärast konureerides, näiteks siis kui omanik peale pikka lahusolekut koju saabub või külla on tulnud teisi inimesi. Kui sellepärast tekib pidevalt tülisid, kontrolli kõige pealt, kas koerad saavad piisavalt sotsiaalseid kontakte nii inimeste kui koertega. Kui asi on korras ja kui ka põhivajadustest pole enam puudust, võid oma kojusaabumise olukorra rahustada maha nii, et jätad tervitsutseremooniad ära ja suhtled iga koeraga muul ajal. Kui olukorrad pingestuvad just külaliste saabudes, siis jaga ka külalistele juhtnööre, et koertele ei tohi tähelepanu osutada või pane nad omaette ruumi kinni. Paku igale koerale vahel võimalust suhelda ka üksi nii teiste inimeste kui pererahvaga.

Konfliktiohtlikud olukorrad samas kodus elavate koerte vahel

• Uue koera juurdetulek rühma
• Esimene koer on tõu poolest väiksemakasvuline kui järgmisena võetud koer täiskasvanuna. Kui teisena koju võetud kutsikas kasvab täiskasvanuks saades esimesest suuremaks nii kasvult kui jõult, võib olukord viia koerte omavaheliste suhete klaarimiseni
• Tülide tõenäosus on suurim sellistes koerterühmades, kuhu kuuluvad steriliseeritud eased.
• Kokkupõrkeid võib tekkida siis, kui koerd tahavad samaaegselt ühte ja sama asja. Koerad võivad konkureeria toidu pärast, poma pere või külaliste tähelepanu pärast ja auto või kodu ukse sisse või väljapääsu pärast. Tülid võivad muutuda tõsiseks siis, kui koertel on puudus mõnest tähtsast asjast, nagu ruumist, toidust, tegutsemisvõimalusest või inimese seltskonnast

***

Hulkuvad koerad elavad pooleldi sotsiaalsete ja pooleldi üksiklaste loomadena ning paljuneda võib kes tahes. Kodukoerte paljunemist reguleerivad rangelt inimesed, koerte oma valikuvabadus või pere koerte omavahelised suhted ei avalda sellele mingit mõju. Pärast koerte kodustumist on mitmed kajastruktuuriga seotud käitumismudelid kaotanud oma tähenduse ja kõigil koertel pole neid esinenudki. Kui on uuritud koertegruppide sisemist käitumist ja isendite suhteid, selgus, et koerte käitumine on ka sellest aspektist vaadates väga mitmekesine. Ühe tõu esindajatest moodustatud rühma tüüpiline struktuur võib olla täiesti arinev teisele tõule omasest struktuurist. Mõnede tõugude puhul on kõige juhtivam ja kõige järeleandlikum koer kergesti tuvastatav, kuid paljude tõugude puhul pole selget hierarhiat leitud, hoolimata pikaajalisest uurimisest. 

Mõnede tõugude esindajad näivad pidavat ranget arvestust selle üle, kes tohib süüa esimesena, aga samas võivad nad diivanil leisda üksteise otsas. Teise tõu puhul on jällegi vastupidi - süüakse kasvõi ühest kausist kuid ühte transportipuuri on neid võimatu sundida. Tundub, et agressivsetel tõugudel on kõige selgemini välja joonstuv hierarhia, kuid see võib sellest, et nendel tõugudel on eriti oluline vältida vigastusi.

Kuna koerad on siiski erinevad isendid, ei saa nende tõust lähtudes ette ennustada, kuidas nad käituma hakkavad. Ainult koerte kohta tehtud uurimusi on veel vähe, kuid nüüd on juba teada, et huntide uurimisel saadud tulemusi ei saa rakendada koerte käitumise selgitamiseks ja et kodukoerad käituvad neile iseloomulikult ainult kodustes tingimustes, mitte labortooriumites.

Kui hundikarjas on vanus trump, siis koertekarjas ei oma vanus omavahekistes suhetes erilist kaalu ja võidakse vanemaid koeri pigem eemale tõrjuda, kui inimene nende eest ei seisa.

See on refereering Tuire Kaimio raamatust "Koerte käitumine"