Täna käisime Arabellaga kahekesi põllul - põld meie kodu juures on juba meeldivalt kuiv. Mõned üksikud kohad on veel lund või vett täis. Õppisime põllul uusi asju. Näiteks käsklust "Siia!". Kui koer juba sajaga minu poole tormas siis hõikasin rõhutaltult "Siia!" ja siis kui ta oli mu juures sai maiust ja sügamist.
Vaikselt hakkame ka jagama, kuidas saab kiiremini söögikausi kätte - selleks tuleb istuda, mulle otsa vaadata ja oodata kuni ma ütlen "Võta!". Ta üldse taipab väga kiiresti kuidas saavutada seda, mis talle kasulikum on. Näiteks kuidas saada puurist välja - ei tohi ukse kallal laamendada kui keegi seda juba avamas on. Kui laamendab saab vastupidise tulemuse - käed eemalduvad uksehaakidest väga kaugele. Siis õpime vaikselt ka seda, et kui tuleme tuppa, siis ei jookse sajaga edasi nii et rihm, mis teda pole veel jõudnud lahti päästa, teda pikali tõmbab. Hoopis tuleb istuda ja oodata kuni kahejalgne riided seljast saab. Siis alles tehakse tema ka lahti :). See on nii naljakas, kuidas tal on alati kui ta midagi parasjagu õppimas on või mõista püüab selline asjalik nägu ees: "Noh, oota, ütle korra veel! Mis sa tahad, et ma teen? Kas nii? Noh, ütle, kas on õigesti???"
Ütlen ausalt, et ma hakkan alles praegu aru saama, et mul on kodus kutsikas. Esimesed nädalad ma vaatasin ja ei saanud kohe üldse aru, mis ma tegema pean. Kujutlesin päevaplaani umbes sedasi, et magan, söödan, võimlen, magan, söödan, võimlen. No tegelt see ikka päris sedasi ei käi. Võtame vabamalt! Kõik asjad mida ma olen Böffile õpetanud, ei saanud ka Böffile ju ühe päevaga selgeks. Ta on alles praegu korralik ilmakodanik ja ta on seda saanud päriselt suht hiljuti - olles ise kolmene! Böffi ma rikkusin ära oma flexiga ning rahulikult rihmas käimise kodus on ta saanud selgeks nüüd - kui ikka vaja, ei sikuta. Katsun Arabellaga seda viga mitte korrata - täna saimegi kogu tee põlluveerest koduni ilma rihmas tõmblemata ja sikutamata - imeline! Arabella ei saa mittemingit flexit enne, kui ta teab kuidas rihmas käia!!!
Nüüd panin põllult tulles Arabella rahunema - ta suudab nagu väike laps end täielikult üles kruttida ja ülemeelikuks minna. Muidu on ta üldiselt väga rahulik kutsikas. Käib ja tatsab mööda tuba ja vaatab, mida sa teed - vajadusel aitab koorida kartulit ning õpib, kuidas hakitakse küüslaauku või peeti. Vahepeal sehkendab oma mänguasjadega ja kiusab kassi. Ahjaa.... ühe halva kombe on ta saanud - ta oskab köögiust lahti teha. Üldse ta õpib paljusid asju jälgides. No ta pani tähele, kuidas Ando käis uksest läbi ja et kui ta korralikul käppadega vastu ust hüppas, siis see läks lahti. Teine asi - ta hüppas tite turvavärava seinalt maha peale seda kui ma olin õpetanud kassi sealt üle hüppama. Ju ta siis arvas, et tema suudab ju ka! Ja nii see mürtsuga sealt kõige kruvidega alla tuligi.
Edasi läheme me Böffiga talli. Kraabime hirmsuure mudakihi alt ühe hobuse välja ja siis läheme Gulliveriga jalutama. Täna on küll nii palav, et ei tea mida selleks selga peab panema.. tuleb vist susped välja otsida....
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar