No küll need inimesed on ikka imelikud. Nad on sellist paanikajura tegelt ka varem ajanud, aga eilne on kõige värskem. Nimelt mina magasin sel ajal kui hommik tuli. Enamasti ma ärkan ülesse ja ronin meie hommikuseks traditsiooniks e. hommikukalliks kaissu. No eile ajanud, nägin väga ilusat und ja raatsinud seda kuidagi katkestada. Üks tüüp muudkui segas mind. Kutsus ja siis lõpuks raputas. Viimase peale ma ei viitsinud muud, kui saba liigutada. Siis ta lohistas mind voodi alt välja voodisse kaissu. See oli tavalisest pikem ja tugevam hommikukalli. Kogu tema segamine tuli ainult sel põhjusel, et ma magasin kõik oma neli käppa taeva poole, silmad lahti ja ei liigutanud end. No kuidas ma saingi end liigutada, kui see ilus tüdruk mind parasjagu unes nuusutas! Pealegi, peaksid nad juba teadma, et mu näonahk ei ole näo külge kinni liimitud nagu neil ja tänu sellele võivad mu mokad ja silmalaud igasuguseid asendeid võtta sh ka magades lahti vajuda.
Ja siis ma unelesin seal voodis muidugi edasi. Vahtisin täiesti arusaamatuses, et miks nii ilusa näo asemel, mis enne mu kohal oli, on see suur ja karvatu lõust? No jah, ja siis kui ta üles tõusis, selleks ajaks ma muidugi olin välja mõelnud, mis juhtuda võis ja ajasin end kah ülesse. Kui peab siis peab.... No ma loodan, et ühel päeval ma kohtan seda tüdrukut ka päris elus. Aga jube kurb ikka... väga ilus uni oli...
1 kommentaar:
Sul on väga vahva blogi ;)
Postita kommentaar