Käisin täna Blackyl külas ja mõtlesin tee peal hullud skeemid välja, mida temaga ette võtta. Enne veel küsisin Annalt nõu. Jõudsin kohale ja.... tühjagi. Seisime temaga õuel ja ma lihtsalt ootasin ja vaatasin, mida ta teeb. Tal oli siiras hämming vist - ta ei saanud üldse aru, miks me seisame siin, kui kari on seal, kaugel eemal... Mida see kahejalgne temast tahab? Miks ta teda kuskile ei vii... Peale mõningast jälgimist tegin otsuse mitte alustada sellega mis plaanis, vaid astuda 10 sammu tagasi.
Tema tähelepanu endal hoida oli päris keeruline. Läksin siis tema maailma, sellesse, millega ta harjunud on - ta oskab anda jalgu ja käe kõrval käia, kui teda kuskile viiakse. Võtsin eesmärgiks, et kui me koos jalutame, siis ta ei söö. Saime sellega isegi hakkama, suhteliselt tulemuslikult kuni hetkeni, mil isegi porgand teda enam ei huvitanud... Ühesõnaga, tema tähelepanu hajus peale ca 10 minutilist koos käimist ja edasi polnud mul isegi mõtet enam midagi püüda....
Mulle meeldib Gulliveriga koos joosta, mõtlesin, et hea küll, äkki tempo vahetus aitab. Ei... ta ei oska käe kõrval tempot vahetada, parim mis ma suutsin, oli panna teda sammu kiirendama. Ta ei tea esialgu mittemidagi mingisugusest survest või kuidas sellest vabaneda. Olen endale võtnud kõvema pähkli kui ma arvasin.. Aga seda põnevam on otsida tange, millega see pähkel läbi hammustada...
Seal talli ees seismise ajal kiitsin ma teda iga kord, mil ta oma tähelepanu mulle pööras - klikkeriheli ja porgandiga. Pean tunnistama, et olin ise ka päris ebakindel - no kui endine treener ikka istub kõrval, no midagi teha pole, rambivalguse kramp tuleb peale :P . Üldse oli kogu see olukord uus nii tema kui minu jaoks - tema ei teadnud, milleks mina hea olen ja mina ei teadnud, kuidas end tema jaoks heaks teha...
Nüüd peangi mõtlema, kuidas peale tema 10 aastat lihtsat koplielu talle selgitada, et see, mida me koos teeme, on tähtis. Nõuandeid?
Hetkel kogu tänast temaga veedetud aega analüüsides, kahtlustan, et isegi see 10 sammu tagasi on vähe... peaks vist lausa 20 astuma. Alustama kõikide asjadega boksist peale ja mitte väljuma temaga sealt enne, kui olen suutnud talle oma palved tema jaoks oluliseks ja mõistetavaks teha. Oeh... kas ma mõtlen üldse õiges suunas? Taaskord - nõuandeid?
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar