pühapäev, jaanuar 23, 2011

Gulliver, kas andestad?

Kallis hobu, ma tean, et sul on tuhat põhjust olla mu peale pahane ja mind ehk ka mitte enam usaldada. Sulle võib isegi tunduda, et ma olen Su maha jätnud või Sa ei huvita mind enam... Olen olnud halb sõber, ma tean.



Pärast Sinu kolimist pea iga kord, kui olen Sul külas käinud, pole ma võtnud aega, et Sinuga koos olla, olen teinud Sinuga asju, aga pole olnud päriselt Sinuga seal, Sinu juures.... Nii palju muid mõtteid, nii palju kiiret... Mul on nii kahju. Ja ma isegi ei saanud aru, et ma seda teen, olin kogu aeg nii mures. Olin kärsitu, vahepeal käitusin Sinuga halvasti rääkimata sellest, et mind polnud kohal sel hetkel, kui ma Sinuga tegelesin. Olin muutunud tarbijaks nagu need, kellest ma mõnda aega tagasi oma blogis kirjutasin - ei mingit emotsionaalset investeeringut, labane võtmine-võtmine-võtmine.

Ei, kallis sõber, ma ei tundnud sellest rõõmu, kõik oli nii valesti ja mõnikord ma eelistasin Sind isegi mitte koplisse vaatama tulla, sest ma ei teadnud, mis näoga Sulle otsa vaadata ja mis mul Sinu juurde asja olekski.... Sa küll õpetasid mind oma südant kuulama, aga ma olen nii kergelt voolitav, et tihti unustan Sinu õpetsussõnad ja siis võtab jälle aega, kuni ma ringiga endani tagasi jõuan.

Aga jälle, jälle Sa oskasid mulle ütelda, et kuule tüdruk, võta aru pähe ja natuke aitas Arabella ka... Sa tatsusid minuga seal pimedas vaikselt ja kannatlikult ja kui ma Sind kammisin, andsid mulle mõista, et Sulle meeldib minu toodud sai, aga Sulle ei meeldi, kui ma lihtsalt kuskilt välja ilmun ja ootan, et kõik oleks endine, ilma et mina ise selleks midagi teeks või Sulle vastu annaks... Jah, ma näen, et Sa usaldad mind endiselt, aga mitte nii, sest me ei räägi enam. Õigemini - mina ei kuula.

Aga ma tahaksin olla Sinuga koos, üks Sinu karjast, kasvõi keset ööd. Mul on endiselt meeltes see pilt, kus me koos tuiskame üle aasa, suur valge kuu on taevas ja Sinu ümber pole mitte ühtegi köit ega nööri. Ainult Sinu sõbrad ja mina Sinu seljas. Mulle meenus kõik see, millest see alguse sai. Ma igatsen.

Kas saame veel kokku, seal, Sinu maal? Kas lubad? Kas andestad?

Kommentaare ei ole: