neljapäev, jaanuar 27, 2011

Koerte hierarhia 2/3

Tihti aetakse omavahel segamini koerte omavaheline suhete selgitamine ja teise ajutine eemale peletamine. Võimalik nö hierarhiline süsteem on see vahend, millega vältida asjatuid karjasiseseid jagelemisi. Väikesedki vigastused võivad looduses saatuslikuks saada, nii et nende vältimine ja sotsiaalsete suhete selgitamine muul viisil kui kakeldes on oluline nii isendile kui kogu rühma toimimisele. Karja jaoks uutes olukordades võib ka kindla hierarhiaga karjades ette tlla valestimõistmisi ja suhete pingestumist. Kaua koos elanud loomad juba teavad üksteise eripärasid ja järgivad neid. Neil on selge, kelle jaoks mis on kaitsmist vääriv, kes kui palju isikliku ruumi vajab ja kellest hoida eemale kui ta sööb või kellega saab koos konti närida.Hästi toimiva rühma sisemise korra ja isendite selged suhted on äratuntavad just sellest, et agressiivsus ja tülid puuduvad.



Selged reeglid puudutavad siiski ainult grupi liikmetele tuttavaid olukordi. Uues keskkonnas ja uutes olukordades peavad loomad uuesti õppima kuidas teised antud olukorras tegutsevad ja kuidas nad ise peaksid käituma. Kui hundid ja koerad leitud kondi pärast kaklevad, siis selle järgi ei saa otsustada, missugused on nendevaheline hierarhiline postisioon või suhted muudes olukordades. Olukord näitab ainult seda, et just selle asja jaoks ei ole isendil valmis tegutsemismudelit ja seda ei tarvitse ka olla pärast seda ühte korda. Kui mingi olukord kordub sageli, arendavad rühma liikmed ka selle jaoks kindla toimimisviisi. Samade isendite vaheline hierarha võib erinevates olukordades olla erinev.

Grupiliikmetest moodustub tavaliselt keeruline suhete pundar, mitte selge hierarhia, kus juhtiv isend domineerib kõikides situatsioonides järgmise üle ja tugevuselt kolmas annab kõikides situatsiooonides õiguse hierarhias teisel kohal olevale.

Enam-vhem ühepalju söönud koerad võivad mavahel konti ka jagada - kõik sõltub sellest, kui palju keegi karjast selle konkreetse asja vastu huvi tunneb. Ka mänguasja mängimine on suur lõbu ja see võidakse loovutada teisele, et mängust tuleks üks lahe tagaajamine.

Igasugune karjajuhi teooria on tekkinud, sest varem uuriti nii hunte kui ka muid karjaloomi vangistuses või väga kitsastes oludes, kus paratamatult tekkis konkurents toidu ja ruumi suhtes. Nii hobused kui hundid käituvad oma loomulikus keskkonnas sootuks teisiti. Paljud juhtivad hundiuurijad on teatanud, et on hakanud "alfa-paaril" ja traditsioonilisel karjahierarhial laskma unustustehõlma vajuda.

Hoolimata uutest avastustest huntide käitumises, ei tohiks nende käitumist siiski üle kanda koertele, sest tegemist on ikkagi kahe väga erinevas keskkonnas elava liigiga.

Kommentaare ei ole: