Eile küsiti minu käest, et kuidas see kompensatisoon hobuse seljas toimib.
Selleks, et seda mõista mine ja jaluta mööda tuba natuke ringi. Aga seda ei tohiks teha nii nagu seda teevad naised, kel oma puusade olemasolust aimugi pole - puusad tööle! Kui sa oled mees, siis palu mõnda naist seda sinu heaks teha. Puusade tööle panek imiteerib rohkem hobuse seljas istumist ja toob kompensatsiooni tugevamalt esile. Kui tahta seda kõrvalt vaadata, võib muidugi paluda ka meessoost sõbral lihtsalt jalutada, aga siis peab olema natuke tähelepanelikum.
Jälgi teraselt, mida teeb su alakeha ja mida ülakeha. Sellal, kui sinu alakehast läheb ette PAREM pool ehk siis puus ja jalg, läheb ülakehast ette VASAK pool ehk siis õlg ja käsi. Jah, inimeste kõnnakud on erinevad jne, aga see, kui palju või mil viisil kompensatsioon toimub ei oma praegu tähtsust. Tähtis on fakt, et keha kompenseerib. Täpselt sama asi toimb ka hobuse seljas - kui sinu parem jalg ja puus koos hobusega ette-üles liigub, liigub sinu vasak õlg ja käsi vasakule-üle hoopis alla. Mida see tähendab? Seda et alakeha liigub ülakehaga risti, et säilitada tasakaalu.
Kui ei usu, et see ristipidi liikumine vajalik on, siis proovi alljärgnevat:
Ära luba kehal end ise kompenseerida ja liikuda risti sünkroonis vaid proovi seda teha tema eest. See peaks käima nii: siis, kui läheb ette vasak jalg ja puus, liigutage ette ka vasak õlg ja käsi. Mis juhtub? Võssa läheb kõik! Esiteks on raske, sest sa pead selle peale jubedalt mõtlema, teiseks kulub selleks palju rohkem energiat ja kolmandaks oled sa nii krampis, et kui sa peaks sellises asendis kilomeetreid maha käima jääks lihased haigeks. Mida rohkem sa suurendad tempot, seda keerulisem on sedasi liikuda. Keha tahaks end aidata, et siiski püsti jääda ja tuua käed laiali appi, aga kuna need on surutud vastu külgi, siis ei saa ja peatselt kukuksid sa pulgana põrandale.
Nüüd kujutle, et sa teed sama asja hobuse seljas - sa ei lase kehal olla piisavalt lõdvestunud (lõdvestunud nagu siis, kui sa kõnnid, mitte nagu siis, kui sa oled surnud nagu Anna ütles), et ta saaks end ise vajalikul määral kompenseerida ja minna hobuse liikumisega kaasa. Mis juhtub? Tasakaal kaob ja pulgana kukkumine muutub vägagi tõenäoliseks, ainus vahe, et kõrgust on rohkem kui enda keha pikkus. Või teine asi - isegi kui sa ei kuku, siis hiljem on lihased haiged.
Mina tegin neid katseid ja harjutusi eile maas ja täna proovisin hobusel. Ka katsetasin maas elukaaslase peal, miks hobune raskuse eest ära astub. No näiteks, et ta ringi sisse ei vajuks, siis tuleb enda raskust sättida sisemisele küljele, et ta astuks väljapoole.
Selleks, et sellest aru saada, palu pahaaimamatul sõbral enda ette seista ja lükka teda kergelt, nii et ta tasakaalu kaotama hakkaks (aga mitte nii julmalt, et kukubki). Mida sõber teeb? Kuna asi toimub ootamatult, siis ta ei seisa sulle vastu vaid astub sammu tagasi, vastasel juhul kukuks ta lihtsalt pikali. Kujutle, kui see toimub liikumise pealt (seda ma ei julge väga soovitada toas teha või üldse teha) - sõber, olgu kahel või neljal jalal, peab oma trajektoori muutma sinust eemale, et mitte kukkuda. Kui sa oled paar korda sõpra lükanud, siis palu vabandust ja ütle talle, et ta osales teaduslikus uurimustöös ;) . Võib ka eelnevalt seletada, et ta selles osaleb, aga ei tohi öelda, mida tehakse, sest siis hakkab mõistus tööle ja tulemus pole enam tõene. Mina ütlesin oma elukaaslasele ka pärast, kui ta tasakaalu tagasi sai. No natuke oli mossis, aga teadusliku uurimustöö nimel võis selle paari sekundilise moss näo enne mu seletust ära taluda :P .
Selleks, et seda mõista mine ja jaluta mööda tuba natuke ringi. Aga seda ei tohiks teha nii nagu seda teevad naised, kel oma puusade olemasolust aimugi pole - puusad tööle! Kui sa oled mees, siis palu mõnda naist seda sinu heaks teha. Puusade tööle panek imiteerib rohkem hobuse seljas istumist ja toob kompensatsiooni tugevamalt esile. Kui tahta seda kõrvalt vaadata, võib muidugi paluda ka meessoost sõbral lihtsalt jalutada, aga siis peab olema natuke tähelepanelikum.
Jälgi teraselt, mida teeb su alakeha ja mida ülakeha. Sellal, kui sinu alakehast läheb ette PAREM pool ehk siis puus ja jalg, läheb ülakehast ette VASAK pool ehk siis õlg ja käsi. Jah, inimeste kõnnakud on erinevad jne, aga see, kui palju või mil viisil kompensatsioon toimub ei oma praegu tähtsust. Tähtis on fakt, et keha kompenseerib. Täpselt sama asi toimb ka hobuse seljas - kui sinu parem jalg ja puus koos hobusega ette-üles liigub, liigub sinu vasak õlg ja käsi vasakule-üle hoopis alla. Mida see tähendab? Seda et alakeha liigub ülakehaga risti, et säilitada tasakaalu.
Kui ei usu, et see ristipidi liikumine vajalik on, siis proovi alljärgnevat:
Ära luba kehal end ise kompenseerida ja liikuda risti sünkroonis vaid proovi seda teha tema eest. See peaks käima nii: siis, kui läheb ette vasak jalg ja puus, liigutage ette ka vasak õlg ja käsi. Mis juhtub? Võssa läheb kõik! Esiteks on raske, sest sa pead selle peale jubedalt mõtlema, teiseks kulub selleks palju rohkem energiat ja kolmandaks oled sa nii krampis, et kui sa peaks sellises asendis kilomeetreid maha käima jääks lihased haigeks. Mida rohkem sa suurendad tempot, seda keerulisem on sedasi liikuda. Keha tahaks end aidata, et siiski püsti jääda ja tuua käed laiali appi, aga kuna need on surutud vastu külgi, siis ei saa ja peatselt kukuksid sa pulgana põrandale.
Nüüd kujutle, et sa teed sama asja hobuse seljas - sa ei lase kehal olla piisavalt lõdvestunud (lõdvestunud nagu siis, kui sa kõnnid, mitte nagu siis, kui sa oled surnud nagu Anna ütles), et ta saaks end ise vajalikul määral kompenseerida ja minna hobuse liikumisega kaasa. Mis juhtub? Tasakaal kaob ja pulgana kukkumine muutub vägagi tõenäoliseks, ainus vahe, et kõrgust on rohkem kui enda keha pikkus. Või teine asi - isegi kui sa ei kuku, siis hiljem on lihased haiged.
Mina tegin neid katseid ja harjutusi eile maas ja täna proovisin hobusel. Ka katsetasin maas elukaaslase peal, miks hobune raskuse eest ära astub. No näiteks, et ta ringi sisse ei vajuks, siis tuleb enda raskust sättida sisemisele küljele, et ta astuks väljapoole.
Selleks, et sellest aru saada, palu pahaaimamatul sõbral enda ette seista ja lükka teda kergelt, nii et ta tasakaalu kaotama hakkaks (aga mitte nii julmalt, et kukubki). Mida sõber teeb? Kuna asi toimub ootamatult, siis ta ei seisa sulle vastu vaid astub sammu tagasi, vastasel juhul kukuks ta lihtsalt pikali. Kujutle, kui see toimub liikumise pealt (seda ma ei julge väga soovitada toas teha või üldse teha) - sõber, olgu kahel või neljal jalal, peab oma trajektoori muutma sinust eemale, et mitte kukkuda. Kui sa oled paar korda sõpra lükanud, siis palu vabandust ja ütle talle, et ta osales teaduslikus uurimustöös ;) . Võib ka eelnevalt seletada, et ta selles osaleb, aga ei tohi öelda, mida tehakse, sest siis hakkab mõistus tööle ja tulemus pole enam tõene. Mina ütlesin oma elukaaslasele ka pärast, kui ta tasakaalu tagasi sai. No natuke oli mossis, aga teadusliku uurimustöö nimel võis selle paari sekundilise moss näo enne mu seletust ära taluda :P .
1 kommentaar:
Sa oled õigel teel, mõtlemine ja enda tegevusest aru saamine on suurim eeldus, hobusele selgeid märguandeid anda. Mul on Sinu pärast väga hea meel :)
Postita kommentaar